Meist
20. septembril 2025 algas President Kaljulaidi Fondi, Tartu Ülikooli Seksuaaltervise Uuringute Keskuse, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi seksuaaltervise töörühma ja Eesti Ämmaemandate Ühingu ühisalgatusel ning Targa Tuleviku Fondi rahastusel ellu kutsutud projekt „Terved ja turvalised suhted“.
Milleks on vaja rääkida tervetest ja turvalistest suhetest?
Perevägivald on laialt levinud ja selle kogemine on valulik ja kahjustav kogemus. Perevägivalda pealt näinud lastel ja noortel võivad tekkida pikaajalised ja kahjulikud igapäevaelu- ja tervisemõjud. Kodune elu ja perevägivallas elamine võib mõjutada laste võimekust koolielus osaleda ja õppetöös edeneda. Kodus nähtud ja kogetud perevägivald mudeldab korduvaid käitumismustreid ka noorte endi suhetes – nii saab alguse kohtinguvägivald. Ja ring saab täis: vägivald sünnitab vägivalda.
Uuringud näitavad, et laste ja noortega on võimalik pere- ja kohtinguvägivallast eakohaselt rääkida. Seda on lausa vaja teha, sest teema on paljude jaoks segadust tekitav; lisaks lapsed ja noored, kes elavad perevägivallas, soovivad sellest rääkida ja oma kogemusi mõtestada. Eakaaslased saavad olla oluliseks toeks, aga ka selleks on meil vaja suhtevägivalla teemadel laste ja noortega rääkida. Noortel on vaja teadmisi ja oskusi, kuidas märgata esimesi kohtinguvägivalla märke ja neile otsustavalt reageerida.
Koolidel on mitmes mõttes võtmeroll kohtingu- (ja laiemalt pere-)vägivalla teema tõstatamisel. Turvalises ja plaanitud õppekeskkonnas saab vaidlustada sooga ja võimuga seotud uskumusi ja hoiakuid, mis viivad vägivaldse käitumiseni. Kool saab aidata õpilastel toime tulla oma tunnetega ja vastutada enda käitumise eest konfliktiolukorras. Suhtevägivallaga kokku puutunud lastele ja noortele saab pakkuda tuge ja turvalisust, aidata leida abi. Kool saab mudeldada ja edendada noorte enda avatud ja austavaid, tervislikke ja turvalisi suhteid.
Eestis on alates 2016. aastast viidud läbi õpetajakoolitusi, mis toetavad temaatiliste tundide läbiviimist, peamiselt III kooliastmes. Noorte kohtinguvägivalla teadvustamiseks ja ennetuseks loodi metoodiline juhendmaterjal. Materjali põhjal on valminud ka vabavarana kättesaadav elektrooniline õppematerjal õpilastele ja õpetajatele. Juhendmaterjali piloteerimisel (2016) saadi teada, et pärast proovitunde olid õpilaste (7.-12. klassid, n=420) hinnangud muutunud vägivalda oluliselt vähem sallivaks ning soorollide osas võrdõiguslikumaks.
Kui paljude õpilasteni on kohtinguvägivalla temaatika jõudnud? Tervise Arengu Instituudi poolt 2021. aasta lõpus läbi viidud kooliõpilaste seksuaalkäitumise uuringu põhjal vastas 7.-9. klassi õpilastest (n= 2224) 18%, et koolitundides oli põhjalikult käsitletud seksuaal- ja lähisuhtevägivalla temaatikat, lisaks veel 35% ütles, et neid teemasid käsitleti „mõningal määral“. Vastajatest 60% ütles, et koolis oli käsitletud (vähemalt mõningal määral) ka suhete toimimise temaatikat. Seega saab öelda, et Eesti koolides käsitletakse tervete ja turvaliste suhete ja sellega seonduvalt ka suhtevägivalla temaatikat, kuid kaugeltki kõikide õpilasteni need teemakäsitlused ei jõua. ** Et koolidele suhtevägivalla õpetuses tuge pakkuda, algatasid President Kaljulaidi Fond, Tartu Ülikooli seksuaaltervise uuringute keskus, Eesti Ämmaemandate Ühing ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Targa Tuleviku Fondi rahastusel projekti „Terved ja turvalised suhted“**. Projekti kaudu arendame kooliväliste lektorite võrgustiku, varustame lektorid suhtevägivallateemaliste aktiivtundide metoodikaga ja töötame välja õpetajatele juhendmaterjali pere- ja kohtinguvägivalda ennetavate tundide läbiviimiseks alates I kooliastmest. Selline suhtevägivalla ennetamisele suunatud tegevus koolides panustab lisaks õpilaste individuaalse heaolu ja õpetajate teadlikkuse kasvule laiemalt sellesse, et lähisuhted oleksid Eestis tervemad ja turvalisemad kui täna.
2023. aasta alguse seisuga oli Statistikaameti andmetel Eestis 269 111 last. Kõik nad on väärt end turvaliselt tundma. (Allikas)
Lasteabisse pöördumiste arv kasvas aastaga 14,5%. Aina rohkem tuleb teateid õpetajatelt. (Allikas)
Eestis on 41% naistest ja 33% meestest paarisuhtes vägivalda kogenud. (Allikas)
Erinevate uuringute kohaselt on erinevas vormis seksuaalset väärkohtlemist kogenud kuni kolmandik lastest. (Allikas)
Meie soov on, et Eesti lapsed saaksid juba päris noorena koolist tuge sellest, millised on terved ja turvalised lähisuhted. Et nad oskaksid märgata ja ära tunda ebaturvalist käitumist ning jõuaksid vajadusel kiiresti abini. Et nende endi lähisuhted oleksid või saaksid olema hoolivad ja hoidvad.
Tegevused projekti raames
Eesmärk on toetada alg- ja põhikooli lapsi ja noori tervete ja turvaliste suhete loomiseks vajalike teadmiste, oskuste ja positiivsete hoiakute arendamisega. Projekti raames käsitleme teemasid, nagu lähisuhtevägivald ja seda soodustavad soostereotüübid, misogüünia ja kohtinguvägivald ehk igasugune vaimne, füüsiline, seksuaalne või majanduslik vägivald suhtes olevate inimeste vahel, kes ei ela koos või kes on äsja tutvunud. Selline suhtevägivalla ennetamine koolis ei toeta mitte ainult õpilaste individuaalset heaolu, vaid panustab ka oluliselt laiemalt sellesse, et lähisuhted oleks Eestis tervemad ja turvalisemad kui täna.
Valmib õpetajatele mõeldud juhendmaterjal lähisuhte- ja kohtinguvägivalla teema käsitlemiseks 1.–3. klassis
Loome ja koolitame välja 25 ämmaemandast ning 10 arstitudengist koosneva kooliväliste koolitajate võrgustiku, kes jõuavad 4.–9. klassile mõeldud loengutega vähemalt 100 Eesti kooli.
Toimub õpetajatele suunatud konverents lähisuhtevägivalla ja seda ennetava hariduse teemal.
Projekti aitavad ellu kutsuda
