Meist
20. septembril 2025 algas President Kaljulaidi Fondi, Tartu Ülikooli Seksuaaltervise Uuringute Keskuse, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi seksuaaltervise töörühma ja Eesti Ämmaemandate Ühingu ühisalgatusel ning Targa Tuleviku Fondi rahastusel ellu kutsutud projekt „Terved ja turvalised suhted“.
Milleks on vaja rääkida tervetest ja turvalistest suhetest?
Lähisuhte- ehk perevägivald on laialt levinud ja selle kogemine on valulik ja kahjustav kogemus. Vägivalda pealt näinud lastel ja noortel võivad tekkida pikaajalised ja kahjulikud igapäevaelu- ja tervisemõjud. Kodune elu ja perevägivallas elamine võib mõjutada laste võimekust koolielus osaleda ja õppetöös edeneda. Kodus nähtud ja kogetud perevägivald mudeldab korduvaid käitumismustreid ka noorte endi suhetes – nii saab alguse kohtinguvägivald. Ja ring saab täis: vägivald sünnitab vägivalda.
Koolidel on mitmes mõttes võtmeroll kohtingu- ja laiemalt lähisuhtevägivalla teema tõstatamisel. Turvalises ja plaanitud õppekeskkonnas saab vaidlustada sooga ja võimuga seotud uskumusi ja hoiakuid, mis viivad vägivaldse käitumiseni. Kool saab aidata õpilastel toime tulla oma tunnetega ja vastutada enda käitumise eest konfliktiolukorras. Suhtevägivallaga kokku puutunud lastele ja noortele saab pakkuda tuge ja turvalisust, aidata leida abi. Kool saab mudeldada ja edendada noorte enda avatud ja austavaid, tervislikke ja turvalisi suhteid.
2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 267 879 last vanuses 0–17 eluaastat, kes moodustasid 19,5% kogu rahvastikust. (Allikas)
Lasteabisse pöördumiste arv kasvas aastaga 14,5%. Aina rohkem tuleb teateid õpetajatelt. (Allikas)
Lapsepõlves on erinevaid kehalise väärkohtlemise situatsioone kogenud vähemalt 21% Eesti naistest. Koguni 15% on kogenud ka seksuaalset ja 16% vaimset väärkohtlemist. (Allikas)
Erinevate rahvusvaheliste uuringute kohaselt kogeb lapsepõlves seksuaalset väärkohtlemist ligikaudu 10–20%, mõningatel hinnangutel kuni 30% lastest. Eesti uuringute põhjal on enam kui kolmandik noorukitest kogenud seksuaalse väärkohtlemise või ahistamise eri vorme. (Allikas)
Meie soov on, et Eesti lapsed saaksid juba päris noorena koolist tuge sellest, millised on terved ja turvalised lähisuhted. Et nad oskaksid märgata ja ära tunda ebaturvalist käitumist ning jõuaksid vajadusel kiiresti abini. Et nende endi lähisuhted oleksid või saaksid olema hoolivad ja hoidvad.
Tegevused projekti raames
Eesmärk on toetada alg- ja põhikooli lapsi ja noori tervete ja turvaliste suhete loomiseks vajalike teadmiste, oskuste ja positiivsete hoiakute arendamisega. Projekti raames käsitleme teemasid, nagu lähisuhtevägivald ja seda soodustavad soostereotüübid, misogüünia ja kohtinguvägivald ehk igasugune vaimne, füüsiline, seksuaalne või majanduslik vägivald suhtes olevate inimeste vahel, kes ei ela koos või kes on äsja tutvunud. Selline suhtevägivalla ennetamine koolis ei toeta mitte ainult õpilaste individuaalset heaolu, vaid panustab ka oluliselt laiemalt sellesse, et lähisuhted oleks Eestis tervemad ja turvalisemad kui täna.
Valmib õpetajatele mõeldud juhendmaterjal lähisuhte- ja kohtinguvägivalla teema käsitlemiseks 1.–3. klassis
Loome ja koolitame välja 25 ämmaemandast ning 10 arstitudengist koosneva kooliväliste koolitajate võrgustiku, kes jõuavad 4.–9. klassile mõeldud loengutega vähemalt 100 Eesti kooli.
Toimub õpetajatele suunatud konverents lähisuhtevägivalla ja seda ennetava hariduse teemal.
Projekti aitavad ellu kutsuda
