Miks on vaja rääkida tervetest ja turvalistest suhetest?

Perevägivald on laialt levinud ja selle kogemine on valulik ja kahjustav kogemus. Perevägivalda pealt näinud lastel ja noortel võivad tekkida pikaajalised ja kahjulikud igapäevaelu- ja tervisemõjud. Kodune elu ja perevägivallas elamine võib mõjutada laste võimekust koolielus osaleda ja õppetöös edeneda. Kodus nähtud ja kogetud perevägivald mudeldab korduvaid käitumismustreid ka noorte endi suhetes – nii saab alguse kohtinguvägivald. Ja ring saab täis: vägivald sünnitab vägivalda.

Uuringud näitavad, et laste ja noortega on võimalik pere- ja kohtinguvägivallast eakohaselt rääkida. Seda on lausa vaja teha, sest teema on paljude jaoks segadust tekitav; lisaks lapsed ja noored, kes elavad perevägivallas, soovivad sellest rääkida ja oma kogemusi mõtestada. Eakaaslased saavad olla oluliseks toeks, aga ka selleks on meil vaja suhtevägivalla teemadel laste ja noortega rääkida. Noortel on vaja teadmisi ja oskusi, kuidas märgata esimesi kohtinguvägivalla märke ja neile otsustavalt reageerida.

Koolidel on mitmes mõttes võtmeroll kohtingu- (ja laiemalt pere-)vägivalla teema tõstatamisel. Turvalises ja plaanitud õppekeskkonnas saab vaidlustada sooga ja võimuga seotud uskumusi ja hoiakuid, mis viivad vägivaldse käitumiseni. Kool saab aidata õpilastel toime tulla oma tunnetega ja vastutada enda käitumise eest konfliktiolukorras. Suhtevägivallaga kokku puutunud lastele ja noortele saab pakkuda tuge ja turvalisust, aidata leida abi. Kool saab mudeldada ja edendada noorte enda avatud ja austavaid, tervislikke ja turvalisi suhteid.

Eestis on alates 2016. aastast viidud läbi õpetajakoolitusi, mis toetavad temaatiliste tundide läbiviimist, peamiselt III kooliastmes. Noorte kohtinguvägivalla teadvustamiseks ja ennetuseks loodi metoodiline juhendmaterjal. Materjali põhjal on valminud ka vabavarana kättesaadav elektrooniline õppematerjal õpilastele ja õpetajatele. Juhendmaterjali piloteerimisel (2016) saadi teada, et pärast proovitunde olid õpilaste (7.-12. klassid, n=420) hinnangud muutunud vägivalda oluliselt vähem sallivaks ning soorollide osas võrdõiguslikumaks.

Kui paljude õpilasteni on kohtinguvägivalla temaatika jõudnud? Tervise Arengu Instituudi poolt 2021. aasta lõpus läbi viidud kooliõpilaste seksuaalkäitumise uuringu põhjal vastas 7.-9. klassi õpilastest (n= 2224) 18%, et koolitundides oli põhjalikult käsitletud seksuaal- ja lähisuhtevägivalla temaatikat, lisaks veel 35% ütles, et neid teemasid käsitleti „mõningal määral“. Vastajatest 60% ütles, et koolis oli käsitletud (vähemalt mõningal määral) ka suhete toimimise temaatikat. Seega saab öelda, et Eesti koolides käsitletakse tervete ja turvaliste suhete ja sellega seonduvalt ka suhtevägivalla temaatikat, kuid kaugeltki kõikide õpilasteni need teemakäsitlused ei jõua.

Koolidele suhtevägivalla õpetuses toe pakkumiseks algatasid President Kaljulaidi Fond, Tartu Ülikooli seksuaaltervise uuringute keskus, Eesti Ämmaemandate Ühing ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Targa Tuleviku Fondi rahastusel projekti „Terved ja turvalised suhted". Projekti kaudu arendame kooliväliste lektorite võrgustiku, varustame lektorid suhtevägivallateemaliste aktiivtundide metoodikaga ja töötame välja õpetajatele juhendmaterjali pere- ja kohtinguvägivalda ennetavate tundide läbiviimiseks alates I kooliastmest. Selline suhtevägivalla ennetamisele suunatud tegevus koolides panustab lisaks õpilaste individuaalse heaolu ja õpetajate teadlikkuse kasvule laiemalt sellesse, et lähisuhted oleksid Eestis tervemad ja turvalisemad kui täna.